Läksin pärast filmi kohe lähimasse hubasesse kohta, istusin maha, võtsin pokaali punast veini ja hakkasin salvrätiku peale oma mõtteid kirjutama (mis sa teed, kui paberit ei ole ja telefoni aku saab kohe tühjaks). Et midagi öö jooksul kaotsi ei läheks. :D
Mulle meenusid kohe viimased aastad oma elust. Ma olen vahepeal ennast täiesti kaotanud, olles pikalt kodune ema. Nüüd lõpuks olen ennast uuesti leidnud ja hakanud tegelema asjaga, mida tõeliselt armastan. See vahepealne aeg kuskil sügavas augus oli siiski vajalik ja näitas, et mugavustsoon on kõige ohtlikum koht, kus viibida.
Me kõik toome alati sada vabandust, miks me midagi teha ei saa. Näiteks tüüpiline vabandus - ma ei saa, sest mul on laps. Aga see vabandus tuleks hoopis keerata teistpidiseks - ma pean, sest mul on laps! Milline eeskuju Sa tahad oma lapsele olla? Kas see, kes kunagi ei proovinudki?
Lapsed peavad meie kõrvalt õppima ja nägema kõike, ka ebaõnnestumisi. See on vajalik selleks, et nad ise ühel päeval õnnestuksid. Kaotajaks jäävad need, kes mitte kunagi ei proovi.
Mul on vedanud. Mul on alati olnud kõrval keegi, kes mind innustab ja kes ei lase mul teki alla jääda. Isegi kui see mõnel päeval tundub parim mõte. Igaühel on vaja kedagi, kes tegutsemiseks tõuke annab. Ja kui Sul ka pole sellist inimest elus, siis tee seda iseenda pärast.
Pühapäev on enamikul laisklemise päev, aga miks mitte kasutada seda päeva, et hakata oma elu peale mõtlema? Otsi välja koolitus, kus tahaksid osaleda, uuri lähemalt valdkonna kohta, kus oled alati salamisi tegutseda tahtnud või lihtsalt unista!
Võttes kokku oma postituse mõtte - ära mitte kunagi löö oma unistusele käega! Meil kõigil on mitmeid "häid" vabandusi ja põhjendusi, miks me oma eesmärke ellu viia ei saa. Sinu valik, kuidas mõtled.
Võta see 2 tundi ja mine vaata see film ära. Ma muidugi ei tea, kas see Sind nii mõjutab nagu mind. Aga kui see film ei muuda Su elu, on need vähemalt emotsionaalsed ja põnevad 2 tundi.
Uute alguste ja suurte saavutusteni!
Ilusat pühapäeva! :)