2) Söön vähem soola! Liigse suhkru tarbimisega mul probleemi ei ole, sest ma pole väga magusasõber, aga soolahaige pisut küll. See tekkis mul vist puberteedieeas kui veel vanematekodus elasin ja isa igale poole aroomisoola pani. Kodus kasutan praegu toitudes küll ainult ürdisoola või roosat himaalaja soola. Aga siiski – sool on sool ja liialdada ei tasu.
3) Viibin rohkem õues! Ega niisama ei öelda, et lapsed peaksid palju õues viibima, siis on tervis ka parem. Ma olen sel sügisel müstiliselt palju haige olnud ja sellest ajast, kui laps lasteaeda läks, ei käi ma enam nii palju õues. Autosse ja poodi, autosse ja tööle ei loe! Loodetavasti on varsti ka ilus lumi maas ja siis on ju väga mõnus pikki jalutuskäike teha.
4) Sirutan ennast ja teen iga päeva alguses natuke joogat. Niimoodi algab päev palju reipamalt ja tekitab mõnusama tunde (eriti pimedatel hommikutel, kus väljas on veel justkui öö). Sellega äratad keha üles ja annad märku, et on vaja tegutsema hakata. Muidu uimerdad hommikul ringi ja ei taipa pikalt millestki midagi.
5) Veedan vähem aega arvuti taga. See on ilmselt kõige raskem ülesanne, sest jumestamise ja blogimisega seoses tahan ikka igasuguseid ilumaailma uudiseid ning teiste blogisid lugeda ja fotodest inspiratsiooni ammutada. Ja siis on veel muidugi Facebook e feissbuuk entsefaliit, mis on väga raske haigus. Aeg kulub vahel väga valesse kohta.
6) Muretsen vähem maailma asjade pärast. Maailm on hulluks läinud. Arvestades viimase aja terrorirünnakuid ja igasugust muud negatiivset jama, mida uudistest lugeda võib, ei tahakski nagu siin maailmas väga elada. Aga mina seda muuta ei saa. Ja olenemata sellest kas ma muretsen või mitte, toimuvad need asjad edasi. Ma saan enam uudiseid mitte lugeda ja olla ise oma lapsele heaks eeskujuks, et tema ikka usuks, et maailm on ilus koht!
7) Tahan olla rohkem unfuckwithable. Sa ei tea seda sõna?