Kuigi minu jaoks pole sellel päeval varem väga suurt tähendust olnud, tehti sel aastal see minu jaoks väga eriliseks.
Päev algas väga armsalt. Mu mees tõi kaks lillekimpu voodisse – mulle ja oma väikesele naisele! No selline mees ongi mul! Edasi kulges päev väga tegusalt ja emotsiooniderohkelt. Kui laps oli vana-vanaema juurde kvaliteetaega veetma viidud, viis mu abikaasa mind linna Cafe MMUAHi, kuna kõhud juba korisesid. Kuigi meil oli hilisemaks plaanitud üks tore õhtusöök, tegime enne seal peatuse, et kergelt näksida. Ja kiidan seda kohta – väga mõnus atmosfäär, meeldiv teenindus ja head söögid. Sõime Boeuf a la tartari ehk siis eesti keeles: veise böffi ja mereanni valikut. Edasi hüppasime Viru Keskusest läbi, kuhu mu mees oli kutsunud Taneli ja Oti mulle laulma. Oh, poleks vaja olnud! :D
Kogemus oli ülivõrdes positiivne, sest mingeid miinuseid ei oskagi välja tuua! Seda juhtub tegelikult ju harva. Olen ise teenindajana töötanud ja olen seetõttu selles suhtes üsnagi kriitilise pilguga. Iga inimene, kellega kokku puutusime, tegi oma tööd imehästi. Juba see loob ju meeldiva meeleolu. Lisaks sellele toimus üritus väga hubases hämaras saalis ning kogu teatrietendus toimus publiku keskel, mis hoidis põnevuse pidevalt üleval.
Ja no lõpuks, toitude kohta ei ole samuti ühtegi halba sõna öelda. Iga käik oli väga läbimõeldud ja viis keele alla. Menüü oli selline:
Väga tore, et on selliseid päevi, kus tuletatakse meelde kui eriline naine sa oled!
Kas kellelgi oli veel eredaid naistepäeva sündmusi/emotsioone?